Allan Aksiim tehisintellektist, isejuhtivatest autodest ja ühiskonnast

Oct 3, 2017

Listen to “Allan Aksiim tehisintellektist, isejuhtivatest autodest ja ühiskonnast” on Spreaker.

Selles podcastis räägime Allaniga:

  • Mida teeb isejuhtivate sõidukite ekspertrühm, kui kaugel on mass-isejuhtivus ja mis on selle mõju?
  • Kuidas Allani huvi jõudis superintellekti teemani ja sealt tagasi tänasesse päeva?
  • Kuidas sõltub innovatsiooni teke linna- ja hooneplaneeringust?
  • Mis on ülikooli tulevik?
  • Kuidas tehnoloogia areng muudab ühiskonda ja miks oli Ottomani impeerium trükimasina vastu?
  • Kui palju rolli mängib argument, et me elame simulatsioonis?

Saade on salvestatud 8. septembril 2017 Tartus. Head kuulamist!

Tsitaadid

Isejuhtiv auto on minu meelest paljude [tehisintellekti] probleemküsimuste keskmes, sest selle kaudu on võimalik seletada palju muid asju.

Kui me võtame ette maailma, kus isejuhtivad sõidukid on maksimaalselt levinud, siis õnnetuste arv niikuinii massiicselt väheneb, sest praegu inimesed on mingi 94-95 protsenti õnnetuste põhjustajad. Seega kui mehaaniliselt eemaldada inimene, siis õnnetuste koguarv väheneb massiivselt. Samas kui on mingi ootamatu ohuolukord, siis mingisugune eetiline otsus ikkagi nagu peaks toimuma, aga samas on küsimus, et kas inimene teeb need otsused teadlikult ka praegu, ja õige vastus on, et ei tee. Ta teeb mingisuguse otsuse, mis pigem säästab tema enda elu.

Siinkohal on mitu trendi, mis mind panevad skeptiliseks ülikoolihariduse väärtuse osas. Üks võimalus on see, et saad võtta MOOCe mingitest väga headest ülikoolidest Ameerikast – Stanfordist, mis iganes – ja siis läbida terve programm mingis muus ülikoolis nii, et sa pole seal ülikoolis füüsiliselt käinud või oled käinud paar üksikut korda. Aga teistpidi, vastuargument on see, et sul on hästi palju muud väärtust, mis ei ole otsene hariduse väärtus, vaid see, et sa räägid inimestega arukat juttu.

Riigi bürokraatia on nagu mingi algoritm, mis on lihtsalt väga halb. See on mingi hunnik reegleid, mis on aegade jooksul tehtud, ja enamasti on need mingi halva asja ärahoidmiseks, mitte hea asja loomiseks. Sul on hunnik institutsionaalset armkudet – kunagi juhtus mingi asi halvasti, tehti mingit tüüpi hange, avalikkus sai kurjaks ja siis öeldi, et seda asja me enam ei tee. Üldse normid ühiskonnas pidevalt reinforce’ivad seda, sest avaliku sektori läbikukkumised on kohe kõigil silmis, samas kui teed midagi halvasti erasektoris, siis see korra on uudistes ja siis järgmine päev on ununenud.

Lingid